T E R V I S E Õ P E T U S      5. KLASS

Subtitle

KATTEELUNDKOND- nahk, küüned, juuksed

 

Nahk on keha pindmine kiht ning kaitseb organismi temperatuurimuutuste, löökide ja kahjulike ainete eest.

  • Keha mööda voolav vesi ei pääse tänu nahale organismi. Pikemat aega vees viibides tõmbub naha krimpsu, kuid ometi ei pääse vesi läbi. 
  • Kui nahk on terve, ei pääse haigustekitajad organismi. Kui nahk on viga saanud ja selles on kas või imeväikesed haavad, pääsevad haigustekitajad (näiteks HI-viirus) organismi. Pesupulber võib küll ärritada nahka, aga organismi see läbi naha ei pääse. Nahk ei suuda inimest kaitsta tugevatoimeliste, nahka söövitavate ainete eest.
  • Nahk kaitseb selle all olevaid kudesid kergemate löökide eest. Tugevamate löökide korral võib nahk jääda terveks, kuid vigastada saavad pindmised veresooned. Väga tugevate löökide või muude vigastuste eest nahk ei kaitse, vaid puruneb ja vigastada saavad ka naha all olevad koed ning elundid.
  • Palavas ruumis hakkab erituma higi, mis aurab keha pinnalt ja kaitseb sellega organismi ülekuumenemise eest. Liigset päikesekiirgust ei suuda nahk siiski taluda ja tekib nahapõletus. Põletusest annab märku valu ja punetus.

 

Nahk on meeleelund.

Nahas asub palju närvilõpmeid, mille abil inimene saab informatsiooni väliskeskkonnast.
Me tunneme puudutust, külma, kuuma, valu.

 

 

Naha põhjal võib otsustada, milline on inimese enesetunne.
Haigeks jääma hakkav inimene on kahvatu või hoopis õhetavad tema põsed liiga kõrgest kehatemperatuurist.

Mõni inimene punastab, kui tunneb mingil põhjusel piinlikkust/häbi.

Füüsilise pingutuse korral, kui koed ja rakud vajavad rohkem hapnikku ja toitaineid, elavneb nahas vereringe ja nahk muutub roosakaks.

Naha paksus on 1-4 mm ja kogupindala 1,5-2 m2.

Kõige paksem nahk on jalataldadel ja kõige õhem silmalaugudel.

NAHA EHITUS JA ÜLESANDED
NAHA EHITUS

Õppida võib ka laulu abil :)

LISALUGEMISEKS.

KAS JÄI  MEELDE?