T E R V I S E Õ P E T U S      5. KLASS

Subtitle

Laps,enesehinnang ja käitumine

 

Kindlasti algab kõik juba enne kooli.

Lasteaiast kooli jõudvatel lastel on erinev enesehinnang, tunnete ja vajaduste väljendamise oskus ning tähelepanuvajadus.

Laps, kelle tundeid pole väikelapseeas mõistetud või on neid ignoreeritud, erineb koolis lapsest, kes on õppinud oma vajadusi väljendama.

Seega on lapse emotsionaalne areng, enesehinnang ja käitumine omavahel tihedasti seotud – hästi hoitud ja kasvatatud laps, kelle vajadustega on arvestatud, oskab ennast paremini väljendada, on enesekindlam, oskab paremini oma tähelepanu juhtida ning käitub üldjoontes paremini kui laps, kelle vajadustega ei ole arvestatud.

Halvasti käituv laps on nuhtlus nii õpetajale kui kaaslastele. Kõige rohkem kannatab aga laps ise – on ju saadav tagasiside valdavalt negatiivne ja see omakorda toob kaasa enesehinnangu languse.

N-ö maha trambitud, näägutatud ja muul moel traumeeritud laps oskab üha vähem oma vajadusi adekvaatselt väljendada ning endaga toime tulla, käitub häirivalt ning ebamõistlikult ja saab endisest rohkem riielda. Lisaks halvakspanule võib talle osaks langeda vanemate või kaaslaste mõistmatus.


Nii ongi laps sattunud lõksu, millest ta üksi ei pruugi välja rabeleda.

 

Mõned probleemid ja nende põhjused

Raskused iseseisvalt töötada:

Probleemiks on siin puudulik eneseregulatsioon. Võimalik põhjus: liiga autoritaarsed täiskasvanud lapse elus, liigne kontroll ja juhendamine. Laps vajab sammhaaval iseseisvumist, enda üle kontrolli saavutamist, isiklikke saavutusi, mille üle uhke olla.

Protest ja vastupanu klassis :

Probleemiks on siin piirid ja rollid, mis on kodus paigast ära. Laps peab kodus olema kas liiga järeleandlik või on tal peres nn täiskasvanu roll ja palju vastutust – peab nooremaid õdesid-vendi hooldama, vastutama pere heaolu eest jne. Laps vajab kogemust, et temast huvitatud täiskasvanu poolt
juhendamine võib olla nauding, ta peab sammhaaval õppima täiskasvanut usaldama ja laskma tal juhtida.

Raskused suhetes eakaaslastega:

Võimalikke põhjusi on siin palju. Näiteks ei suuda laps leida omavanuseid sõpru ja ta veedab enamuse aega täiskasvanute seltsis. Lapsel võivad olla ülehooldavad, klammerduvad vanemad, kes ei arvesta sellega, et normaalseks sotsiaalseks arenguks on tal vaja omavanuseid sõpru ja nende tunnustust.
Laps vajab kogemust, et koos omavanustega tegutsemine võib olla tore. 

Vihane ja endassetõmbunud laps:

Võimalik probleem võib olla sotsiaalset laadi ja kui on väärkohtlemise märke (verevalumid, põletused,
vorbid jne), siis tuleb pöörduda lastekaitseteenistusse. Kui kodus on olnud pidu, organiseerimatu
kaos ja märul, siis on see lapse segadusse ja/ või vihaseks ajanud. Laps vajab võimalust eemalduda
sellest kaosest ja kinnitada endale, et ta on turvaliselt ja rahulikult koolis, kus teda mõistetakse ja
hinnatakse. Laps peab saama maha rahuneda, tehes endale rahustavat tegevust.

Ebakohaselt riides ja must laps:

Võimalikud põhjused on siin sotsiaalset laadi või on vanemate vaimne tervis halb. Laps vajab, et kooli tulles oleks ta ilmale vastavalt riides, puhanud ja söönud, et ta jõuaks lõdvestuda, õppida, mängida ja leida sõpru.

Ülereageeriv ja ülitundlik laps:

Põhjuseks võib olla mitut liiki väärkohtlemine, madal enesehinnang pideva kritiseerimise tõttu, hooletussejätmine (vanematel on kiire), kiusamisohvriks langemine või lihtsalt ülierk närvisüsteem.

Kiuslik ja/või riiakas laps:

Probleem on siin avalik või varjatud agressioon kaaslaste suhtes. Enamus kiusajatest on ise kiusatud  või muul moel väärkoheldud täiskasvanute või teiste laste poolt, see on õpitud käitumine. Paljudel kiusajatel on madal enesehinnang. Ka riiakus viitab madalale enesehinnangule ja rahulolematusele eelkõige iseendaga.

Kiusaja on sageli täiskasvanutel n-ö jalge alla tallutud ja nad on pidanud sellega kohanema. Oma pingeid maandatakse teisi lapsi kiusates.

Ohjeldamatu laps:

Võimalik, et laps on sunnitud kodus oma viha ja meelepaha alla suruma ja ei saa seda väljendada, sest sellele võib järgneda karm karistus. Kodust kaasa tulnud viha on küll võib-olla õigustatud, aga purskub välja ebakohaselt ja valede inimeste suunas – kaaslastele ja õpetajale.
Laps vajab oskusi oma tunnete väljendamiseks ja ohjeldamiseks. Tal on vaja õppida ennast valitsema ja selle üle uhkust tundma.

Tõrkuv ja käegalöönud laps:

Selline olukord viitab sageli ärevil lapsele, kes vajab julgustust või kes on hajevil erinevatel põhjustel.
Mõnikord häirib laste loomulikku keskendumist perekond – vähe sellest, et lapsel ei ole oma tuba või privaatset nurgakest, mängib kodudes vali muusika või televiisor, lapse õpinguid katkestavad väiksemad õed-vennad (rebivad ära vihikuid, joonistavad sinna oma pilte jne), ema-isa häirivad õppivat last oma korraldustega, kodus käib palju häälekaid külalisi jne. Nii ei olegi sellise pere laps kogenud pühendunud keskendumise rõõme ning pole tundnud rõõmu iseseisvalt tehtud ülesandest.

 

Materjalid veebilehelt: http://www.terviseinfo.ee