T E R V I S E Õ P E T U S      5. KLASS

 Rääkides tervislikust eluviisist peame mõtlema:

• Kui sageli ma teen sporti või end liigutan?
• Kui teadlikult ma valin, mida suhu pistan?
• Kas mul on mõni pahe, mille kohta teised ütlevad, et see mõjub mulle halvasti?
• Kui sageli külastan arsti? 
  

Eluviisi moodustavad inimese harjumuseks kujunenud tegevused.

Eluviis on tervislik, kui inimene töötab vastavalt võimetele ja puhkab vastavalt vajadusele, toitub tervislikult ja teeb sporti. 

On teada, et tervisliku eluviisi kujunemisel on olulised järgnevad faktorid:

• motivatsioon - miks on parem elada tervislikult?
  
• teadmised - kas ma tean, mis on tervislik ja mis ebatervislik?
  
• oskused - kas ma oskan teha õigeid valikuid?
• lähedaste toetus - kas perekonnas peetakse oluliseks tervislikke eluviise?
• ümbritsev keskkond - kas elupaik, kool ja sõbrad soodustavad tervislikke eluviise?

Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet.

Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel määral pärilik, ent kasvu mõjutavad ka mitmed muud tegurid, nagu töö ja puhkus, kehaline koormus, toit ja haigused.  

Kehakaal annab koos pikkusega üldpildi inimese kehalisest arengust. Pikkus ja kaal on üsna üheselt seotud: mida pikem inimene, seda suurem on tema kaal.

Riskitegurid on: kõrge verereõhk, suitsetamine, väheliikuv eluviis ja ülekaalulisus.

Vererõhku mõõdetakse spetsiaalse aparaadiga.

Pulsi mõõtmine peaks olema lihtne ja kõigile kättesaadav. Elementaarseim viis on mõõta pulssi 10 sekundi jooksul randmelt või kaelalt ning korrutada saadud tulemus kuuega.     

Mida peaks teadma pulsist?

• Mida treenitum inimene, seda madalam pulss;mida kõrgem pulss, seda raskem liikuda;
  
• naistel on sama koormuse juures pulss 5-6 löögi võrra kiirem kui meestel (väiksemad südamelihased);
• mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem pulss;
• pulss on lamades puhates kõrgem kui seistes;
• pulsitõstjateks on suitsetamine ja kofeiinisisaldusega joogid (kohv, koolad, energiajoogid jms);
• mida vanem inimene, seda madalam on tema maksimaalne pulsisagedus;
• Normaalne pulsisagedus 5–12-aastastel on 80–120 x/min, üle 12 a vanustel aga 60–100 x/min (poistel pisut madalam kui tüdrukutel).